Tibukasvatus


Tegevuse eesmärgid ja seos õppetööga

Anda õpilastele ülevaade munast kanani arengust.
Õpilased ei ole kunagi näinud munast koorumist, mille tõttu mõisted koorumine, sünnitamine olid üsna segased. Tuli mõte, et kõik võiksid elu alguse protsessi jälgida.
Õpilased said projekti käigus näha elu arengut, organismi kasvamist, toitumist. Said ise võimaluse silmaga näha ja käega katsuda.
Nii 6. klassi loodusõpetuses kui ka 7. klassi bioloogia kursuses on sees lindude areng ja mõisted pesa hoidjad ja pesa hülgajad Kindlasti parandas projekt arusaamist bioloogia mõistetest. Arendas õpilaste tolerantsust, kasvatas vastutustunnet, liitis väga kooli õpilasi, põhjustas arutelusid ja vaidlusi. Tekkis huvi ka teiste lindude arengu vastu.
Pole kuulnud, et kuskil koolis oleks veel kanapoegi kasvatatud. Õpilastel oli asja vastu tohutu huvi. Nendel päevadel polnud vahetunni ajal kellelgi aega telefonis või arvutis istuda. Kõik nunnutasid kanapoegi.
Lisaks kirjeldamine üksteisele, nimede panek kanapoegadele, küsimuste küsimine õpetajalt ja kodus jutustamine.
Väga tugev arengumootor käivitus hetkega kõige paremal moel.

 

Tegevuse lühikokkuvõte

Osula Põhikoolis armastatakse teha asju natuke teistmoodi ja kõik saab alguse direktorist, kes kiidab kõiksugu kiiksuga hariduslikud ettevõtmised heaks. Sedasi saabusid meie ellu ka tibud.
Need 5 koolipäeva, mille jooksul 19 tibu inkubaatoris koorusid, ringi siblisid ja lõpuks ka välja kolisid, oli kui värskendav tuuleiil ühe koolilapse tavapäevasesse argiellu. Said ju lapsed tibusid päriselt süles hoida, neile kodu luua ning ka toidulaua eest hoolitseda.
Iseenesestki mõista sai iga tibu endale nime, mis oli seotud kommidega.
Nt nimetati esimene tibu Raffaelloks, kuigi ta oli tumedate sulgedega. Järjest tulid Pilveke, Toffifee, Mesikäpp …
Iga 6. klassi lapse jaoks sündis tibu ning jätkus teistelegi.
Sellist pühendumust kohtab teismeliste seas harva kui tegu pole just arvutimängude või muusikaga.
Unustati kõik omavahelised kraaklemised ning keskenduti lapsevanemarollile.
Nii mõnigi noormees valas pärast tibude äraviimist pangetäie pisaraid ning ideid, missuguseid loomi edaspidi kasvatada võiks, tuli robinal.
Päris notsudekasvatuseks üks õppeasutus ilmselt siiski muutuda ei saa, kuid kuulu järgi tegevat järgmisel õppeaastal üks õpilane loovtoo partidest, mille käigus läheb inkubaator taas kasutusse, sest koorumist ootama asuvad pardipojad.
6. klassi lapsed osade tibude eluga vägagi kursis, sest 3 tibu elavad oma põnevat elu laste kodus.
Praeguseks hetkeks on tibud (või siis praeguseks noorkanad) hakanud munema ning ühe omleti jagu peaks mune juba olema küll.
Jätkuks vaid igas koolis õpetajaid, kes taolisi poolsegaseid ettevõtmisi eest veaksid!
Osula Põhikooli näitel on kindel, et kaasatulijaid on õpilaste seas kindlasti.

 

Tegevuses osalenud õpilaste rollid

Õpilased olid kõigil tegevustel ninapidi juures. Paar esimest nädalat jälgiti rahulikult inkubaatori tööd, kuid päeval, mil tibud pidid hakkama kooruma, oli inkubaatoril peaaegu 24-tunnine tibuvalve. Paari päeva jooksul käisid igast tunnist lapsed 10- minutiliste vahetustena protsessi jälgimas. Lapsed organiseerisid koorunud tibudele soojuslambid, pesa, toidu. 6. klassi õpilased jälgisid, et vahetundide ajal tibude „nunnutamisega“ (nt kätte võtmine), üle piiri ei mindaks. Kaks 6. kl õpilast said endale tibud koju viia. Üldises kurvas lahkumismeeleolus tehti ettepanekuid luua kooli õue nt kanala, ettepanekuid tehti ka teiste loomade kasvatamisega seoses.

 

Tegevuse mõju ja tulemused

Püstitatud eesmärk saavutati kohe kindlasti.
Õpilased tegutsesid sel ajal nagu suur ühtne meeskod, kes olid kõik ühe asja eest väljas – läheks linnupoegadel võimalikult hästi. Õpilased olid eriti hellad ja südamlikud, isegi nende hääl oli oluliselt vaiksem ja silmad särasid tõeliselt. Esimene koorunud tibu ei olnudki ilus kollane pallike, vaid pikkade jalgadega, märg ja kole tegelane, sootuks musta värvi.
Aktiivselt osales projektis terve kuues klass – 18 õpilast, sündmusele elas kaasa aga terve kool: nii õpilased, õpetajad kui kõik kooli töötajad.

 

Koostööpartnerid

Kooli õpilased-õpetajad-töötajad-lapsevanemad

 Lapsevanemad Katrin ja Mihkel Soon (NB! Eesti aasta suurpere tiitel
2019) – nende talust pärinesid munad;
 Perekonnad Jeedas ja Hommuk – kumbki pere lapsendas 3 tibu;
 Vambola Saarme – taluperemees Võru vallas Rauskapalu külas, kellelt laenutati inkubaator ning kelle kätesse usaldati hiljem ülejäänud koorunud tibud.

 

Meediakajastus: LõunaLeht

Pildigalerii

 

Tegevuse eesmärgid ja seos õppetööga

Anda õpilastele ülevaade munast kanani arengust.
Õpilased ei ole kunagi näinud munast koorumist, mille tõttu mõisted koorumine, sünnitamine olid üsna segased. Tuli mõte, et kõik võiksid elu alguse protsessi jälgida.
Õpilased said projekti käigus näha elu arengut, organismi kasvamist, toitumist. Said ise võimaluse silmaga näha ja käega katsuda.
Nii 6. klassi loodusõpetuses kui ka 7. klassi bioloogia kursuses on sees lindude areng ja mõisted pesa hoidjad ja pesa hülgajad Kindlasti parandas projekt arusaamist bioloogia mõistetest. Arendas õpilaste tolerantsust, kasvatas vastutustunnet, liitis väga kooli õpilasi, põhjustas arutelusid ja vaidlusi. Tekkis huvi ka teiste lindude arengu vastu.
Pole kuulnud, et kuskil koolis oleks veel kanapoegi kasvatatud. Õpilastel oli asja vastu tohutu huvi. Nendel päevadel polnud vahetunni ajal kellelgi aega telefonis või arvutis istuda. Kõik nunnutasid kanapoegi.
Lisaks kirjeldamine üksteisele, nimede panek kanapoegadele, küsimuste küsimine õpetajalt ja kodus jutustamine.
Väga tugev arengumootor käivitus hetkega kõige paremal moel.

 

Tegevuse lühikokkuvõte

Osula Põhikoolis armastatakse teha asju natuke teistmoodi ja kõik saab alguse direktorist, kes kiidab kõiksugu kiiksuga hariduslikud ettevõtmised heaks. Sedasi saabusid meie ellu ka tibud.
Need 5 koolipäeva, mille jooksul 19 tibu inkubaatoris koorusid, ringi siblisid ja lõpuks ka välja kolisid, oli kui värskendav tuuleiil ühe koolilapse tavapäevasesse argiellu. Said ju lapsed tibusid päriselt süles hoida, neile kodu luua ning ka toidulaua eest hoolitseda.
Iseenesestki mõista sai iga tibu endale nime, mis oli seotud kommidega.
Nt nimetati esimene tibu Raffaelloks, kuigi ta oli tumedate sulgedega. Järjest tulid Pilveke, Toffifee, Mesikäpp …
Iga 6. klassi lapse jaoks sündis tibu ning jätkus teistelegi.
Sellist pühendumust kohtab teismeliste seas harva kui tegu pole just arvutimängude või muusikaga.
Unustati kõik omavahelised kraaklemised ning keskenduti lapsevanemarollile.
Nii mõnigi noormees valas pärast tibude äraviimist pangetäie pisaraid ning ideid, missuguseid loomi edaspidi kasvatada võiks, tuli robinal.
Päris notsudekasvatuseks üks õppeasutus ilmselt siiski muutuda ei saa, kuid kuulu järgi tegevat järgmisel õppeaastal üks õpilane loovtoo partidest, mille käigus läheb inkubaator taas kasutusse, sest koorumist ootama asuvad pardipojad.
6. klassi lapsed osade tibude eluga vägagi kursis, sest 3 tibu elavad oma põnevat elu laste kodus.
Praeguseks hetkeks on tibud (või siis praeguseks noorkanad) hakanud munema ning ühe omleti jagu peaks mune juba olema küll.
Jätkuks vaid igas koolis õpetajaid, kes taolisi poolsegaseid ettevõtmisi eest veaksid!
Osula Põhikooli näitel on kindel, et kaasatulijaid on õpilaste seas kindlasti.

 

Tegevuses osalenud õpilaste rollid

Õpilased olid kõigil tegevustel ninapidi juures. Paar esimest nädalat jälgiti rahulikult inkubaatori tööd, kuid päeval, mil tibud pidid hakkama kooruma, oli inkubaatoril peaaegu 24-tunnine tibuvalve. Paari päeva jooksul käisid igast tunnist lapsed 10- minutiliste vahetustena protsessi jälgimas. Lapsed organiseerisid koorunud tibudele soojuslambid, pesa, toidu. 6. klassi õpilased jälgisid, et vahetundide ajal tibude „nunnutamisega“ (nt kätte võtmine), üle piiri ei mindaks. Kaks 6. kl õpilast said endale tibud koju viia. Üldises kurvas lahkumismeeleolus tehti ettepanekuid luua kooli õue nt kanala, ettepanekuid tehti ka teiste loomade kasvatamisega seoses.

 

Tegevuse mõju ja tulemused

Püstitatud eesmärk saavutati kohe kindlasti.
Õpilased tegutsesid sel ajal nagu suur ühtne meeskod, kes olid kõik ühe asja eest väljas – läheks linnupoegadel võimalikult hästi. Õpilased olid eriti hellad ja südamlikud, isegi nende hääl oli oluliselt vaiksem ja silmad särasid tõeliselt. Esimene koorunud tibu ei olnudki ilus kollane pallike, vaid pikkade jalgadega, märg ja kole tegelane, sootuks musta värvi.
Aktiivselt osales projektis terve kuues klass – 18 õpilast, sündmusele elas kaasa aga terve kool: nii õpilased, õpetajad kui kõik kooli töötajad.

 

Koostööpartnerid

Kooli õpilased-õpetajad-töötajad-lapsevanemad

 Lapsevanemad Katrin ja Mihkel Soon (NB! Eesti aasta suurpere tiitel
2019) – nende talust pärinesid munad;
 Perekonnad Jeedas ja Hommuk – kumbki pere lapsendas 3 tibu;
 Vambola Saarme – taluperemees Võru vallas Rauskapalu külas, kellelt laenutati inkubaator ning kelle kätesse usaldati hiljem ülejäänud koorunud tibud.

 

Meediakajastus: LõunaLeht

Pildigalerii